Praktilised juhtimiskoolitused

Öeldakse, et koolitus, raamat, film jne on hea juhul, kui saad vähemalt ühe hea mõtte. Meie oleme aga seda usku, et mõttest ainuüksi ei piisa. Just see on põhjus, miks me teeme oma koolitused praktilistena. Soovime õpitud teooria kohe kasutusse panna. 
Inimestele jäävad hästi meelde asjad, mis tekitavad neis emotsioone. Mida tugevamad emotsioonid, seda paremini meelde jääb. Kui me paneme inimesed oma koolituste käigus õpetatut kohe rakendama, siis tekitab see situatsioon esialgu ebamugavust, ärevust ja ehk isegi adrenaliini. Aga just niiviisi kinnistuvad õpitud teadmised kõige paremini. Lisaks ilmnevad sellises olukorras ka käitumismustrid, mida automaatselt tehakse, aga mis ei pruugi eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. 

Kui me teeme kogu aeg asju samamoodi, siis võime alati oodata ka sama tulemust. Areng toimub aga siis, kui hakkame tegema asju teisiti ja seda oma mugavustsoonist väljaspool.  

Üldiselt on juhtideks saanud need, kes on varasemalt saanud juba oma ala eksperdiks. See tähendab, et neil ei ole otsest juhtimisalast väljaõpet, nad lihtsalt oskavad oma asja hästi teha. See aga ei tähenda, et nad oskaksid juhtida.

     Juhtimine on oskus, mida saab õppida!

Õppimiseks võib kasutada ükskõik millist juhtimisraamistikku ja seda lihtsalt järjest harjutada. Praktiseerida tuleks igal võimalusel, sest niiviisi jõuab teooria lihasmällu ja sa hakkad seda ka reaalselt kasutama.

Kõik on mõtteviisi küsimus: kui ma mõtlen, et minust võiks saada juht, siis saabki. Kui ma mõtlen, et minust ei sõltu mitte midagi, siis ma jäängi oma kohale tiksuma ja ei arene. Kui on tahe areneda, siis seda saab teha igal pool.  

Igapäevaselt ise saab teha:

  • Tekita endale olukorrad, kus areneda juhina. Näiteks kui teete grupitööd, siis paku ennast ettekannet tegema. Harjuta esinemist, kõne pidamist, meeskonnatööd, juhtimist igal võimalusel. Tekita ise ja lase teistel endale korraldada kriisiolukordi. Teiste inimeste poolt põhjustatud stressirohked olukorrad on need, kus toimub areng. Endale ise tekitatud stressirohketes olukordades on ette teada, mis juhtuma hakkab ja see ei ole piisavalt proovilepanev väljakutse. 


  • Küsi ja anna ka ise tagasisidet. Tagasiside kaudu saad teada, millised teadmised on puudulikud ning millised oskused vajavad arendamist. Oluline on aru saada, kas ja mis läks hästi või halvasti. Kui läks hästi, siis kuidas saaks veel paremini? Kui oled juht, aga pole iialgi kellelegi tagasisidet andnud, siis esimest korda võib olla seda üpris keeruline teha. Eriti kui edastada tuleb negatiivset informatsiooni (loe sellest lähemalt SIIT).


  • Ümbritse ennast inimestega, kes on sinuga samal lainel ning soovivad ennast arendada. Loo endale keskkond, kus on turvaline õppida ja harjutada ning õppige üksteiselt ja üksteise abiga. 


  • Praktiseeri uusi oskusi ja õpi uusi asju ning proovi seejärel omandatu kellelegi edasi anda. See eeldab põhjalikku analüüsi ja info sorteerimist ehk kõik jääb endale ka paremini meelde.


Ujumist on võimalik õpetada ka basseini kõrval. Saame rääkida teoorias, mis tunne on olla vee all ja kuidas ujumine käib. Kui aga reaalselt basseini ei hüppa, siis tegelikult teada ei saa, kas oskad ujuda või mitte. Teoorias tugev olemine ei tule ujudes kasuks, vaja on praktiliselt ka järele proovida ning harjutada, harjutada, harjutada.

Seega – viska ennast basseini, kuid võta endale päästjad ja abilised appi ja harjuta, harjuta, harjuta! Siis kaob ka hirm, kinnistuvad uued oskused ja teadlik juhtimine muutub elustiiliks.
Created with